Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, mille eesmärk on vähendada pakendijäätmete teket ning suurendada nende ringlussevõttu.
“Euroopa pakendimäärus jõustub juba kuu aja pärast ja nüüd on aeg Eesti õigusruum sellega kooskõlla viia. Kui pakendimäärus tagab, et pakendid oleksid inimeste tervisele ohutumad ning neid oleks võimalik ringlusse võtta, siis jäätmereform tagab omakorda nende kvaliteetse liigiti kogumise, et need jõuaksid tööstusesse. Kümnendi lõpuks jõuavad EL turule üksnes pakendid, mida saab ringlusse võtta ning üha rohkem neist sisaldavad teise ringi materjali,“ lausus Kliimaministeeriumi pakendite valdkonnajuht Dagny Repp.
Eestis tekib iga elaniku kohta aastas keskmiselt üle 140 kilogrammi pakendijäätmeid. Kui klaas-, metall- ning paberi- ja kartongpakendite ringlussevõtt toimib üsna hästi, siis suurim väljakutse on plastpakendid. Viimase statistika järgi jõuab ringlusse 95 protsenti metallpakenditest, kuid vaid 42 protsenti plastpakenditest. Seetõttu suunavad uued nõuded tootjaid valmistama paremini ringlussevõetavaid pakendeid, vähendama materjalikulu ning soodustama korduskasutust, et pakendijäätmeid tekiks vähem.
Pakendid muutuvad inimeste tervisele ka ohutumaks, sest toiduga kokkupuutuvates pakendites piiratakse PFAS-kemikaalide ehk nn igaveste kemikaalide kasutamist. Lisaks saavad pakendid alates 2028. aastast kogu Euroopa Liidus ühtsed märgised, mis aitavad inimestel neid õigesse jäätmekonteinerisse panna.
Tarbijale toob pakendimäärus rohkem võimalusi korduskasutuseks. Alates 2028. aastast tuleb toidukohtades ja meelelahutusasutustes kohapeal tarbitav toit ja jook serveerida korduskasutatavates nõudes. Toitu kaasa ostes peab tarbija saama valida ühekordse pakendi kõrval ka korduskasutatava alternatiivi.
“Erinevalt paljudest teistest EL riikidest on Eestis juba eeskujulikult toimiv pandipakendisüsteem. Lisaks on viimastel aastatel olnud avalikel üritustel kasutusel pandinõude süsteem, mis on jäätmeteket oluliselt vähendanud, kuid teenustasud on tekitanud tarbijatele palju segadust. Seetõttu on eelnõus ka ettepanek, et korduskasutatava toidunõu või -pakendi tagastamisel peab tarbija saama kogu summa tagasi ning lisatasusid nendega kaasneda ei tohi,” sõnas Repp.
Jäätmetekke vähendamiseks lõpetatakse kogu Euroopa Liidus ka teatud ühekordsete pakendite kasutamine, näiteks kaovad hotellides kasutatavad väikepakendid ning lõpeb väga väikestes kogustes puu- ja juurviljade eelpakendamine.
Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks ei pea väiksemad ettevõtted edaspidi läbima pakendiaruannete kohustuslikku audiitorkontrolli, kontrolli piirmäär tõstetakse 20 tonnilt 100 tonnini aastas. Samuti muutuvad tootjavastutuse reeglid nii, et pakendijäätmete ringlussevõtuga seonduvate kulude katmise kohustus jääb vaid ettevõtjatele, kes pakendid turule toovad, mitte näiteks kohvikutele või toitlustusettevõtetele, kes pakendavad toidu kliendile kaasa müügikohas.
Jäätmereformi ja pakendimääruse ülevõtmisel toetab riik ettevõtteid ka pakendijäätmete ringlussevõttu edendava tööstuse arendamisel ja laiendamisel. Näiteks rajab OÜ DME Recycling riigi toel Narva linna plastijäätmete ümbertöötlemistehase, Ragn-Sells AS Tallinna tehisintellektil põhineva pakendite sorteerimisliini ja RP Pakend OÜ Maardusse segapakendi ning paberi- ja kartongijäätmete sorteerimiskeskuse. Lisaks on Keskkonnainvesteeringute Keskuses avatud toetus pakendite ringdisaini ja korduspakendite süsteemide arendamiseks.
Pakendiseaduse muutmise eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu pakendite ja pakendijäätmete määrusega. Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis ning Kliimaministeerium ootab sellele tagasisidet 17. augustini.
Allikas: Kliimaministeeriumi 09.07.2026 pressiteade
