Põllumajandus- ja Toiduameti poolt korraldatud Arvamusfestivali arutelul „Toiduraiskamine või toiduohutus – kas peame valima?“ tõdeti, et kuigi nii tootjad, kauplused kui ka riik vähendab toiduraiskamist, raisatakse enim toitu siiskikodudes. Vähem toitu jõuab prügikasti siis, kui inimesed oskavad paremini planeerida, toitu õigesti säilitada ja ülejääke kasutada.

Paneelis selgus, et kuigi on viimaste aastate uuringud näidanud, et enim toitu läheb raisku kodudes, arvavad inimesed siiani, et probleem on kuskil mujal. „Kodudes tegeleme igapäevaselt toiduga – vähemalt kolm korda päevas,“ sõnas Kliimaministeeriumijäätmekorralduse valdkonnajuht Kristel Kibin ja lisas, et kuigi raiskumineva toidu kogus võib tunduda väike, on see lõpuks suurem, kui kauplustes või tootmises.

Toiduraiskamise ettekäändeks tuuakse sageli toiduohutust. Põllumajandus- ja Toiduameti toiduohutuse valdkonnajuhi Triinu Allika sõnul on oluline osata teha vahet märgistustel „kõlblik kuni“ ja „parim enne“. „“Kõlblik kuni“ on seotud toiduohutuseganing pärast kuupäeva möödumist toodet tarbida ei tohiks,“ selgitas Allika. „“Parim enne“ näitab aga aega, mille jooksul säilitab toit oma parimad omadused. Pärast selle kuupäeva möödumist saab õigesti säilitatud toidu puhul hinnata selle seisukorda oma meelteabil – vaata, nuusuta ja maitse.

Tallinna Ülikooli Teadusköögi juht Jaana Taar märkis, et tihti lõpetavad toidujäägid prügikastis just seetõttu, et kuigi inimestel on olemas teadmised toiduraiskamise kohta, puuduvad neil praktilised oskused. „Inimesed ei saa oma elu alatitäpselt ette planeerida ning seetõttu jääb toit vahel külmkappi seisma,“ sõnas Taar ja lisas, et oluline on osata ülejääke kasutada ning hinnata, kuidas erinevaid tooraineid uutes roogades ära kasutada.

Toiduraiskamise vähendamiseks on toiduannetamine üks levinuimaid meetodeid. Kauplused ja tootjad teevad palju selle nimel, et ülejääke ei tekiks. Kui need aga tekivad, siis liiguvad nad suures osas annetusse.

Prisma kestlikkuse- ja kvaliteedijuhi Katrin Jõgi sõnul ei ole ühegi kaupluse eesmärk toitu ära visata. „Kauplustes tehakse iga päev palju selleks, et toit prügikasti ei jõuaks – alates tellimuste täpsest planeerimisest kuni allahindlusteja annetamiseni,“ sõnas Jõgi. Samas sõltub annetamine ka sellest, kas toidule jõutakse õigel ajal järele ning kas kogu teekonna jooksul on võimalik tagada selle ohutus ja näiteks katkematu külmaahel.

Maag Foodi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus rõhutas samuti, et toidutootja eesmärk on toota toitu, mitte toidujäätmeid. Seetõttu algab toiduraiskamise vähendamine tootmises täpsest planeerimisest ja koostööst kaubandusega.„Kui näeme, et mõni ohutu ja tarbimiseks sobiv toode võib siiski üle jääda, suuname selle varakult annetusse,“ märkis Laik-Lõhmus. Näiteks tehakse koostööd Toidupangaga, et üritustelt üle jääv nõuetekohaselt säilitatud toit jõuaks kiiresti inimesteni, kesselle ära kasutavad.

Arutelul tõdeti, et annetamine ja toidupäästmine on siiski eelkõige juba tekkinud tagajärgedega tegelemine. „Kui toitu on vaja päästa, tähendab see, et kuskil planeerimises on midagi valesti läinud,“ sõnas Kibin. Pikaajaline eesmärk peaksolema, et toodetud toit süüakse ära ning ülejääki tekib võimalikult vähe.

Paneelis rõhutatu, et toidu päästmist ei tohiks seostada ainult majanduslikult kehvemas olukorras inimestega. Toidu säästmine ja läheneva kuupäevaga toodete teadlik eelistamine võiks olla tavapärane valik iga tarbija jaoks. „Allahindluskleepsugatooted on täiesti normaalne valik,“ märkis Jõgi. „Kui tead, et tarbid toote niikuinii kohe ära, tasubki valida see, mille realiseerimiskuupäev on lähemal.“

Praktilised nipid toiduraiskamise vähendamiseks

Arutelul jagati ka lihtsaid nõuandeid, mida saab kodus kohe rakendada:

• Tee enne poodi minekut ostunimekiri. Sa ei pea planeerima ette nädala menüüd, piisab ka päevamenüüst.
• Vaata enne ostmist üle, mis sul kodus juba olemas on.
• Kui tead, et tarvitad toote kohe ära, eelista võimalusel läheneva kuupäevaga toodet.
• Kasuta külmikus põhimõtet „mis läheb külmkappi esimesena sisse, tuleb sealt ka esimesena välja“.
• Ära hoia piimapakki külmkapi ukseriiulis, kus temperatuur rohkem kõigub.
• Kui näed, et ei jõua toitu õigel ajal ära kasutada, pane see sügavkülma ning märgi pakendile, mida ja millal külmutasid.
• Tõsta taldrikule nii palju, kui jõuad ära süüa.
• Kasuta ülejäägid järgmise päeva toidus või võta need tööle kaasa.
• „Parim enne“ toidu puhul vaata, nuusuta ja maitse, „kõlblik kuni“ kuupäeva möödudes toodet aga enam tarbida ei tohiks.

Arutelus kõlas läbivalt mõte, et toiduraiskamise vähendamine ei eelda alati suuri süsteemseid muutusi. Alustada saab jõukohastest igapäevastest valikutest ja toidu suuremast väärtustamisest.

Põllumajandus- ja Toiduameti korraldatud paneelarutelus osalesid PTA toiduohutuse valdkonnajuht Triinu Allika, Tallinna Ülikooli Teadusköögi juht Jaana Taar, Prisma kestlikkuse- ja kvaliteedijuht Katrin Jõgi, Kliimaministeeriumi jäätmekorraldusevaldkonna juht Kristel Kibin ning Maag Foodi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus. Paneeli juhtis Mirjam Mõttus.

Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti 11.08.2026 pressiteade