Täna Laulasmaal LaSpa konverentsikeskuses toimuv EPKK toiduohutuse konverents „Risk“ toob fookusesse küsimuse, kas toiduohutuse järelevalve keskendub piisavalt päris ohtudele või jääb liiga palju tähelepanu formaalsetele puudustele. Konverentsil arutatakse,kuidas hinnata toidutarneahela riske senisest täpsemalt ning suunata järelevalve sinna, kus võimalik mõju inimese tervisele on kõige suurem.

Toidu tootmise ja tarneahela igas etapis tuleb arvestada erinevate ohtudega. Riskid võivad tuleneda toorainest, tootmistehnoloogiast, inimese tegevusest, vee kvaliteedist, pakendamisest, transpordist või säilitamistingimustest. Kuigi kõiki riske ei ole võimaliktäielikult välistada, on võimalik neid teadlikult hinnata, ennetada ja maandada. See eeldab toimivat koostööd kogu tarneahelas alates põllumajandustootjast ja toidutööstusest kuni logistika, kaubanduse, järelevalveasutuste ja tarbijani.

EPKK nõukogu liige ja töötleva tööstuse grupi juht Mirjam Pikkmets rõhutab, et ettevõtja jaoks tähendab toiduohutus oma tootmise riskide igapäevast tundmist ja juhtimist, kuid tootja kontroll ei ulatu kogu tarneahelale.

„Toiduohutuse tagamine on terviklik protsess, mis nõuab tihedat koostööd ja hoolsust kogu tarneahelas – tooraine valikust ja tootmistehnoloogiast kuni logistika ning müügikohtadeni. Kuna toiduohutus on otseselt seotud tarbija tervisega, peab riskide maandamineolema järjepidev kõigis etappides. Ka riiklik järelevalve peaks lähtuma riskipõhisusest, keskendudes sisuliste ohtude ennetamisele, mitte formaalsustele. Ühine siht on tagada Eesti toidu ohutus ja usaldusväärsus, hoides samal ajal kodumaiste tootjate konkurentsivõimet,“ütles Pikkmets.

EPKK toiduvaldkonna juhi Meeli Lindsaare sõnul ei saa toiduohutust käsitleda ühe ettevõtte või ühe tootmisetapi ülesandena.

„Toiduohutus peab olema kompromissitu eelkõige seal, kus kaalul on inimese tervis. Toidu tootmisega kaasnevad aga alati riskid ning tähtis on osata neid ennetada, aga ka õigesti hinnata. Sellest lähtuvalt peab riskipõhine järelevalve suutma eristada suurt riskiväikesest ja päris ohtu formaalsest puudusest. Lõpuks on meie kõigi eesmärk üks: et Eesti toit oleks ohutu, et tarbija saaks seda usaldada – ja et Eestis oleks ka homme ettevõtjaid, kes seda toitu toodavad,“ ütles Lindsaar.

Konverentsil vaadeldakse riske nii järelevalve, teaduse kui ka ettevõtjate praktilise kogemuse kaudu. Üheks läbivaks küsimuseks on, mida riskipõhisus tegelikult tähendab – kuidas hinnata erineva suuruse ja tegevusprofiiliga ettevõtete riske ning suunata tähelepanusinna, kus võimalik mõju inimese tervisele on kõige suurem.

Konverentsi ettekannetes käsitletakse muu hulgas riskipõhise järelevalve põhimõtteid ja praktikat, mikrobioloogiliste riskide ennetamist, vee kvaliteedi tähtsust toiduohutuses ning ettevõtete kogemusi riskide juhtimisel. Samuti vaadatakse tulevikku ja arutletakseselle üle, milliseid võimalusi pakuvad uued tehnoloogiad ja tehisintellekt toiduohutuse riskide paremaks ennetamiseks ja maandamiseks.

EPKK toiduohutuse konverents „Risk“ toimub täna Laulasmaal LaSpa konverentsikeskuses ning sellest on võimalik osa võtta ka veebi vahendusel. Konverents toob kokku toidutootjad ja toidutööstused, teadlased, järelevalveasutuste esindajad ning teised toiduohutusevaldkonna eksperdid.

Konverentsi programmi ja lisainfo leiab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehelt. 

https://epkk.ee/toiduohutuse-konverents-2026/

Sündmus toimub Euroopa Liidu ühise strateegiakava 2023–2027 kohase põllumajanduse teadmussiirde ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) arendamise toetuse raames. Sündmust rahastab Euroopa Maaelu Põllumajandusfond.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja 10. september 2026 pressiteade