Eesti seakasvatus seisab korraga silmitsi mitme suure muutusega: Aafrika seakatku surve ja soov jõuda SAK-vaba staatuseni, karmistuvad keskkonnanõuded, muutuvad loomade heaolu ootused ning vajadus muuta farmid andmepõhisemaks ja konkurentsivõimelisemaks.Olulise küsimusena tõuseb esile ka tööstusheite direktiivi (IED) nõuete ülevõtmine ja rakendamine ning see, milliseid valikuid teeb Eesti võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda toob 16.–17. septembril Roosta PuhkekeskusesElbikus (Lääne-Nigula vald, Läänemaa) kokku sektori, riigi, poliitikakujundajad, teadlased ja loomakaitsjad, et arutada, millist seakasvatust Eesti tegelikult soovib ja milliseid otsuseid vajab sektor järgmistel aastatel.

Eestis toodeti 2025. aastal 40 739 tonni sealiha tapamassis, kodumaise sealihatootmise osakaal tarbimisest oli 63% ning Eestis tegutses 42 seakasvatusettevõtet (kus peeti 10 või enam siga), kus peeti kokku 197 860 siga.

„Eesti seakasvatuse olukord on praegu eriti kriitiline, sest raskused puudutavad kogu sealihasektori väärtusahelat alates teraviljatootjatest ja söödatööstusest kuni tapamajade, lihatööstuste ning tarbijateni. Peamisteks põhjusteks on Aafrika seakatk, kasvavimpordisõltuvus ning Euroopa turu madalad sealihahinnad. Kui hinnad püsivad pikemat aega madalal tasemel, võib see käivitada väärtusahelas doominoefekti, kus seakasvatajate tegevuse lõpetamine mõjutab kogu sektorit, laiemat ettevõtluskeskkonda ning Eesti majandusttervikuna. See ei ole ainult majandusküsimus, vaid puudutab otseselt Eesti toidujulgeolekut, toiduohutust ja meie võimet tagada tarbijatele kvaliteetne kodumaine sealiha.

Küsimus on selles, kas oleme valmis loobuma kohalikust tootmisest ja suurendama sõltuvust impordist. Euroopa Liidu ühtsed kvaliteedinõuded tagavad toiduohutuse, kuid kohalik tootmine annab tarbijale värskema tooraine, lühema tarneahela ning suurema kindluse,et kriiside korral on kvaliteetne sealiha Eestis jätkuvalt kättesaadav. Eesti seakasvatuse säilimine on strateegiline küsimus kogu riigi jaoks,“ ütleb Anu Hellenurme, Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse liige ja tegevjuht.

Konverentsi avavad EPKK juhatuse esinaine ja regionaal- ja põllumajandusminister

Konverentsi avab 16. septembril kell 10.00 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine Kerli Ats, kellele järgneb regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase videotervitus.

Sektori hetkeseisu ja arengusuundi avavad Priit Dreimann (AS Maag Agro juhatuse liige, algtootmise ja loomade varumise direktor) ning riigi vaate seakasvatusele annab Kristel Maidre, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonnajuhataja.

Seakasvatuse tulevik jõuab erakondade lauale

Konverentsi esimese päeva keskne sündmus on kahetunnine erakondade esindajate paneeldiskussioon „Seakasvatus Eesti toidupoliitikas“ (16.09 kell 13.00–15.00), kus arutatakse sektori tulevikuvalikuid.

Arutelus osalevad Urmas Kruuse (Reformierakond), Arvo Aller (EKRE), Piret Hartmann (SDE), Valmar Haava (Keskerakond), Karel Kuningas (Erakond Parempoolsed) ja Riho Lepp (Erakond Isamaa). Arutelu modereerib Kristin Parts (SpeakSmart).

EPKK hinnangul on oluline, et seakasvatuse tulevik ei jääks üksnes sektori enda probleemiks, vaid jõuaks poliitikakujundamise keskmesse. Eesti loomakasvatuse konkurentsivõime sõltub korraga nii investeerimiskeskkonnast, keskkonna- ja loomade heaolu nõuetest,riskide juhtimisest kui ka sellest, millist rolli nähakse kodumaisel toidutootmisel Eesti toidupoliitikas.

SAK-vaba Eesti – kas eesmärk, mille nimel teha järgmised otsused?

Seakasvatuse üks kõige olulisemaid küsimusi on jätkuvalt Aafrika seakatk ja Eesti võimalus jõuda SAK-vaba staatuseni.

Konverentsil annab kell 15.30 ülevaate olukorrast Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Raimo Heinam ettekandega „SAK-vaba Eesti – eesmärk või unistus?“, millele järgneb kell 16.15 SAK-vaba Eesti paneeldiskussioon EPKK jahindusnõuniku Jaanus Põldmaa eestvedamisel.

Aafrika seakatk on näidanud, et Eesti seakasvatuse toimepidevus sõltub lisaks farmide enda bioohutusele ka laiemast koostööst riigi, tootjate, jahimeeste ja teiste osapoolte vahel. Küsimus ei ole üksnes loomatauditõrjes, vaid ka selles, millised on Eesti suutlikkusja valmisolek hoida kodumaist sealihatootmist pikaajaliselt.

Rahvusvaheline vaade ning keskkonna- ja loomade heaolu nõuded muudavad seakasvatuse majandusmudelit

Teine konverentsipäev algab rahvusvahelise vaatega: Copa Cogeca vanemnõunik elusloomade sektori poliitikate valdkonnas Manon Dubois annab ülevaate seakasvatuse trendidest Euroopas ja mujal maailmas aastal 2026 ja edaspidi.

Sellele järgneb keskkonnapoliitika plokk. Riina Maruštšak, projekti „Life SiP WetEST“ projektijuht ja KEVILI keskkonnajuht, räägib tööstusheite direktiivi (IED) nõuete ülevõtmisest ja rakendamisest ning Eesti valikutest teiste Euroopa Liidu liikmesriikidetaustal. Allan Kaasik (EMÜ loomakasvatuse ja keskkonna kaasprofessor) käsitleb sõnniku kogust ja keemilist koostist muutuva tööstusheite seaduse valguses.

Eesti tootjate jaoks ei ole tegemist ainult regulatiivse küsimusega. Uued nõuded tähendavad investeeringuid, muutusi tootmistehnoloogias ja täiendavaid kulusid ning mõjutavad seetõttu otseselt Eesti seakasvatuse konkurentsivõimet võrreldes teiste Euroopa Liiduliikmesriikidega.

Loomade heaolu teemasid avavad Made-Britta Eensalu (Vasula Farmid OÜ), kes räägib sigade heaoluga seonduvatest trendidest ja seadusandlusest Euroopas ja laiemalt, ning MTÜ Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering, kes tutvustab loomakaitseorganisatsioonide vaadet küsimusele, millist seakasvatust nemad soovivad näha.

Andmed ja digitaliseerimine ei ole enam tuleviku-, vaid konkurentsiküsimus

Seakasvatuse järgmine arenguetapp puudutab järjest enam andmete kogumist ja kasutamist. Konverentsi teisel päeval vaadatakse, kuidas saab farmides kogutavast infost kujundada praktilise juhtimisvahendi ning kuidas toetada selle kaudu tootmise efektiivsust jakvaliteeti.

Sissejuhatava näite Iirimaalt toob auhinnatud sea- ja veisekasvataja ning kestliku loomakasvatuse konsultant Shane McAuliffe. Eesti kogemust ja võimalusi tutvustavad Kaivo Ilves (Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS juhatuse esimees) ning Hindrek Smidt (Farmitek OÜ seakasvatuse valdkonna juht).

Konverents lõpeb soovitustega poliitikakujundajatele

Kahepäevase arutelu tulemusena sõnastatakse soovitused Eesti seakasvatuse arenguks aastateks 2028–2030. Konverentsi kokkuvõtte teeb moderaator Ants-Hannes Viira, EPKK põllumajanduspoliitika juht, kes modereerib kogu konverentsi.

„Seakasvatuse konverentsi eesmärk ei ole üksnes rääkida sektori probleemidest. Oluline on jõuda selleni, milliseid otsuseid ja valikuid vajab Eesti seakasvatus järgmise paari aasta jooksul,“ on EPKK seadnud konverentsi üheks peamiseks eesmärgiks.

Seakasvatuse konverents 2026 toimub 16.–17. septembril Roosta Puhkekeskuses Läänemaal ning seda saab jälgida ka veebiülekandena. Konverentsile registreerumine toimubsiin.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja 15.09.2026 pressiteade