Täna, 16. septembril tähistatakse rahvusvahelist osoonipäeva. Tänavune teema „Üheskoos jahedama planeedi nimel“ tähistab kümne aasta möödumist Montreali protokolli Kigali muudatuse vastuvõtmisest. Selle kokkuleppega hakati piirama suure kliimamõjuga fluoritudkasvuhoonegaaside kasutamist, et leevendada kliimamuutusi ja toetada keskkonnasõbralikumaid külmutus- ning jahutuslahendusi.
“Osoonikihi kaitsmine on üks maailma suurimaid keskkonnaedulugusid. See tõestab, et teadus, poliitilised kokkulepped ja rahvusvaheline koostöö toovad reaalseid tulemusi. Täna näeme, et osoonikiht taastub ja ohtlike ainete sisaldus atmosfääris väheneb. Samalajal aitab see töö kaasa ka kliimamuutuste pidurdamisele. See on selge sõnum, et järjekindel tegutsemine tasub end ära, kuid osoonikihi täieliku taastumise tagamiseks ei tohi me hoogu maha võtta,“ ütles Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga.
Jahutus on igapäevaelu lahutamatu osa, aidates hoida toitu värskena ning tagades sobiva temperatuuri nii hoonetes kui ka sõidukites. Sama põhimõtet kasutatakse ka soojuspumpades. Kõigi nende seadmete töö põhineb külmaainetel, mida silmaga ei näe. Ajalooliseltkasutati külmutus- ja jahutusseadmetes muuhulgas freoone, mis täitsid küll oma ülesannet hästi, kuid lagundasid Maa looduslikku kaitsekihti ehk osoonikihti ning aitasid kaasa kliima soojenemisele. Pärast nende ainete ohtliku mõju avastamist võtsid maailmariigid 1987. aastal vastu Montreali protokolli. Sellega lepiti kokku osoonikihti kahjustavate ainete kasutamise järkjärgulises vähendamises ja lõpetamises.
Osoonikiht toimib Maa loomuliku kaitsekihina, aidates vähendada Päikeselt lähtuva kahjuliku ultraviolettkiirguse jõudmist maapinnale. Selle kaitsev mõju on oluline nii inimeste tervisele, loodusele kui ka ökosüsteemidele. Tänaseks on ligi 99% reguleeritud osoonikihtikahandavatest ainetest kasutuselt kõrvaldatud - peaaegu täielikult on lõpetatud selliste ainete tootmine, sisse- ning väljavedu. Selle tulemusel on osoonikiht hakanud taastuma ning inimeste ja ökosüsteemide kokkupuude päikese kahjuliku ultraviolettkiirgusegaväheneb.
Montreali protokoll reguleerib nüüd ka fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamist. Neid kasutatakse muuhulgas külmutusseadmetes, konditsioneerides, aerosoolides ja vahtmaterjalide tootmisel. Kuigi need ained osoonikihti üldjuhul ei kahjusta, võivad need olla vägatugeva kliimamõjuga. Näiteks laialt kasutatud külmaaine R 404A kliimat soojendav mõju on ligi 4000 korda suurem kui süsinikdioksiidil. Hinnangute järgi võib Kigali muudatuse täielik rakendamine aidata 2100. aastaks ära hoida kuni 0,5 °C globaalset soojenemist.
Ülemaailmsed mõõtmised näitavad, et senised meetmed toimivad:
Osoonikiht taastub. Ülemises stratosfääris on osoonitase kasvanud 1–3% kümnendi kohta.
Atmosfääri klooritase langeb. Mõõtmised näitavad, et osoonikihti kahjustavatest ainetest pärineva kloori sisaldus atmosfääris on pöördunud langusesse.
Antarktika osooniauk on paranemas. Viimaste aastate mõõtmised vastavad üldjoontes osoonikihi oodatud taastumise trendile ning osoonikadu on olnud varasemast väiksem.
Kaitstud on nii inimeste tervis kui ka kliima. Osoonikihti kahjustavate ainete kasutuselt kõrvaldamine on aidanud ära hoida miljoneid nahavähijuhtumeid, vähendanud silmakahjustuste riski ning kaitsnud ökosüsteeme. Suure kliimamõjuga fluoritud gaasidekasutamise vähendamine aitab omakorda pidurdada globaalset soojenemist.
Mida saab igaüks teha?
Et jahutamine oleks võimalikult ohutu nii keskkonnale kui ka kliimale:
1. Hoolda seadmeid regulaarselt. Veendu, et külmkapid, konditsioneerid ja soojuspumbad oleksid korras ning lase võimalikud lekked kiiresti parandada.
2. Anna vana tehnika nõuetekohaselt üle. Vana külmkappi, soojuspumpa ega kliimaseadet ei tohi jätta loodusesse ega visata olmeprügisse, sest seadmetes olevad gaasid võivad atmosfääri lekkida. Vana tehnika saab tasuta üle anda jäätmejaama või uue seadmeostmisel kauplusele.
3. Kasuta kvalifitseeritud spetsialisti. Kliimaseadmete ja soojuspumpade paigaldamisel ning hooldamisel kasuta nõutava kutsetunnistusega tehnikuid ja vastava loaga ettevõtteid, kes oskavad külmaaineid ohutult käsitleda ja kokku koguda.
4. Suuna külmaaine uuesti kasutusse. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse käitluskeskus ostab kampaania raames kokku liigiti kogutud fluoritud kasvuhoonegaase ehk HFC gaase ning võimalusel suunatakse need taas kasutusse.
Täpsem info külmaainete käitlemise kohta on Eesti Keskkonnauuringute Keskuse veebilehel.
Allikas: Kliimaministeeriumi 16.09.2026 pressiteade
