Valitsuse kinnitatud riigieelarve eelnõu alusel jätkab Kliimaministeerium investeeringud kortermajade renoveerimisse, neljarajaliste maanteede ehitusse ja Rail Balticusse ning lisandub raha Eesti pikaajalise energiaplaani elluviimiseks: tuumaenergia kasutuselevõtuettevalmistamiseks ja tuuleenergia arendamist toetava tuulehoo preemia käivitamiseks. Samuti jätkab riik looduskaitseliste piirangutega eramaade väljaostmist. 

Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo sõnul tuleb energeetikas teha otsuseid pika vaatega, sest uute tootmisvõimsuste rajamine võtab aastaid. „Järgmisel aastal alustame tuumaregulaatori ülesehitamist, et Eestil tekiks vajalik pädevus ja võimekustuumaenergia kasutuselevõtuks. Samal ajal käivitame tuulehoo preemia, et omavalitsustel ja kohalikel kogukondadel oleks tuuleparkide rajamisest kasu juba arenduse ajal. Mõlemad sammud aitavad luua eeldusi selleks, et Eestil oleks ka aastakümnete pärast piisavaltkindlat ja taskukohast elektrit,“ ütles Keldo.  

Tuumaenergia kasutuselevõtu eelduste loomiseks kavandatakse 2027. aastal 2,5 miljonit eurot. Sellest ligi 2,2 miljonit eurot läheb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile tuumaregulaatori ülesehitamiseks. Raha võimaldab värvata vajalikke spetsialisteja kaasata eksperte. Lisaks eraldatakse ministeeriumidele ja allasutustele kokku 300 000 eurot tuumavaldkonna pädevuste, õigusraamistiku ja julgeolekuvõime arendamiseks. 

Uue tuulehoo preemia jaoks suunatakse 2027.–2028. aastal kohalikele omavalitsustele kokku 12 miljonit eurot. Toetus võimaldab tuuleparke kavandavatel omavalitsustel saada arendustest täiendavat tulu juba enne parkide valmimist, kui projekt jõuab oluliste planeerimis-ja projekteerimisetappideni. Toetuse abil saab näiteks korda teha kohaliku koolimaja või investeerida muudesse kohalikule kogukonnale olulistesse tegevustesse. 

Looduskaitse valdkonnas kavatseb riik nii 2027. kui ka 2028. aastal suunata 12 miljonit eurot looduskaitselistega piirangutega eramaade ostmiseks. "Inimestel peab olema võimalik oma maa üle ise otsustada. Kui riik seda nende eest teeb, on õiglane need maadriigile osta. Nii koormame eraomandit võimalikult vähe, inimesed saavad kasu ja säilivad väärtuslikud elupaigad," selgitas energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo.  

Taristuminister Kuldar Leisi vastutusvaldkonnas on fookus renoveerimisel, aga vajalik rahastus on tagatud ka teedele ja Rail Balticule.  

„Mul on väga hea meel, et saame renoveerimisega katkestuseta jätkata. Huvi oma kodude kordategemise vastu on suur ning inimestele tähendab renoveerimine väiksemaid küttekulusid, paremat sisekliimat ja turvalisemat kodu. 160 miljonit eurot võimaldab meil kaheaasta jooksul aidata korda teha umbes 500 kortermaja ehk kuni 45 000 inimese kodud ja vältida olukorda, kus Euroopa Liidu rahastusperioodide vahel tekiks renoveerimisse paus. Sama oluline on järjepidevus ehitussektorile – kui ettevõtetel on kindlus tööde jätkumisesuhtes, saavad nad investeerida inimestesse, tehnoloogiasse ja tootmisvõimekusse,“ ütles Leis. 

Toetus suunatakse tehaselisele renoveerimisele, mis võimaldab tüüpsete kortermajade renoveerimist kiirendada ja ühtlustada ehituskvaliteeti. Kavandatav toetuse määr on 20 protsenti, et riigi kulu ei ületaks renoveerimisega kaasnevat maksutulu. 2027. aasta toetusvoorutingimused selguvad käesoleva aasta lõpuks. 

Eesti riigiteede korrashoidu ja arendamisse suunatakse 2027. aastal 274,3 miljonit eurot. Pärnu suunal jätkub kokku 45 kilomeetril Libatse–Nurme ja Päädeva–Konuvere–Päärdu 2+2 teelõikude ehitus. Tartu suunal jätkatakse Käsukonna–Imavere lõigu ja Paia ristmiku 2+2 ehitusega. Nende objektide valmimine on kavandatud 2027. ja 2028. aastaks. 

Riigieelarve puudujäägi vähendamise tõttu väheneb mõnevõrra ka teede rahastus. "Suuname fookuse kõige suurema mõjuga objektidele ning osa kavandatud investeeringuid lükatakse järgmistesse aastatesse. Objektide täpsem jaotus pannakse paika riigiteede teehoiukava2027–2030 koostamisel," selgitas taristuminister Kuldar Leis.  

Rail Balticu ehitamiseks on aastatel 2027–2030 kavandatud kokku 1,01 miljardit eurot, sellest 2027. aastal 445 miljonit eurot.  

Eestis käivad ehitustööd hoogsalt:  Ülemiste reisiterminalis ning Tallinn–Pärnu suunal on ehituses enam kui 100 kilomeetrit trassi. Samuti jätkub ülejäänud trassi ehituse ettevalmistamine. 

Uute ehitusetappide alustamisel arvestatakse ehitusturu võimekuse, Läti ja Leedu tööde edenemise ning Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi rahastusvõimalustega. Eesmärk on saada Rail Balticu põhitrass koos Läti ja Leeduga tööle Euroopa Liidu järgmise pikaajaliseeelarveperioodi jooksul aastatel 2028–2034. 

Kliimaministeeriumi valitsemisala eelarve väheneb 2027. aastal võrreldes 2026. aastaga 204,5 miljoni euro ehk 17 protsendi võrra. Vähenemise peamine põhjus on Euroopa Liidu toetuste ja nendega seotud kaasfinantseerimise mahu vähenemine. 2027. aastal on välisvahendeidkavandatud kasutada 33,5 protsenti vähem kui 2026. aastal. Muutus tuleneb muu hulgas taaste- ja vastupidavusrahastu projektide lõppemisest ning Euroopa Liidu 2021–2027 rahastusperioodi projektide järkjärgulisest lõppemisest. 

Allikas: Kliimaministeeriumi 28.09.2026