Kaasamisseminar 28.09.
Kliimaministeerium tutvustas esmaspäeval avalikul kaasamisseminaril Eesti looduse taastamise kava tööversiooni. Kava detailsem plaan sisaldab 36 meedet ning tegevusi on planeeritud aastani 2030. Pikem vaade, aastani 2050, on esialgu üldisem ning taastamisekava hakatakse regulaarselt uuendama.
„Looduse taastamise kava põhilised tegevused on seotud toetuste ja hüvitistega maaomanikele, mitte keeldudega,“ ütles kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark. „Ligi kaks kolmandikku kava rahast on mõeldud põllumaa, niitude ja mulla hoidmiseks ning jõuab konkreetselt põllumehe ja maaomaniku kätte. Tõime lauale ka meetmete mahu ja maksumuse, et arutelu saaks käia konkreetsete numbrite üle. Siiskion tegemist tööversiooniga ja võimalike meetmete analüüs, sealhulgas mõjude hindamine on valmimas lähikuudel.“
Kava tööversiooni järgi on aastate 2024–2030 tegevuste hinnanguline maksumus ligikaudu 900 miljonit eurot ja see sisaldab ka juba käimasolevaid tegevusi. Sellest umbes 558 miljonit eurot ehk 62 protsenti on kaetud riigieelarvest, ühise põllumajanduspoliitika(ÜPP) toetustest, Euroopa Liidu fondidest ja RMK eelarvest. Kasutatakse ka teiste programmide võimalusi, nt LIFE programm. Ligikaudu 342 miljonile eurole tuleb rahastus veel leida ja nende läbirääkimiste alusena on taastamiskava oluline. See osa eelarveston esialgne, sest 2028. aastal algava Euroopa Liidu eelarveperioodi läbirääkimised käivad ja riigi eelarvestrateegia vaatab ette neli aastat.
Suurim looduskaitsemeede, ligikaudu 139 miljonit eurot, hõlmab kaitsekorra ajakohastamist ja hüvitisi maaomanikele, näiteks Natura 2000 erametsade toetust, kaitsealuse maa maamaksusoodustusi ja looduskaitseliste piirangutega maa omandamist riigile. Aastate2031–2050 esialgne rahavajaduse hinnang on umbes 3,5 miljardit eurot ja see täpsustub kava ülevaatamisel 2032. aastal.
Iga teema kohta on kavas kirjas ka konkreetsed mahud. 2030. aastaks taastatakse 3200 hektarit pärandniite, et kaitstavatel aladel oleks hoolduses kokku 47 500 hektarit niite. Jõgedel on alates 2024. aastast eemaldatud 12 paisu ning 2030. aastaks on kavas avadakaladele tee veel umbes 41 paisu juures ja taastada kudealasid 140 kilomeetril. Merel kaardistatakse aastatel 2030. aastani 800 ruutkilomeetrit merepõhja, et teada, kus elupaiku taastada.
„Kui kaitsealal märgalal suletakse kraav, jõel eemaldatakse pais või pärandniidule tuuakse kari tagasi, teeb selle töö enamasti kohalik projekteerija, kopajuht või loomakasvataja,“ ütles Kark. „See on raha, mis jõuab maapiirkonda konkreetse tööna ja tellimustena.Looduse taastamine on investeering sellesse, millest sõltuvad meie toit, puhas vesi ja elu maapiirkondades.“
Kava koostamise kohustus tuleb Euroopa Liidu looduse taastamise määrusest, kuid meetmed ja alad valib Eesti ise ning vajadus lähtub Eesti looduse seisundist. Loodusdirektiivi alusel hinnatud elupaigatüüpidest oli eelmisel aruandeperioodil soodsas seisundis57 protsenti, nüüd 50 protsenti. Halvas seisundis liikide osakaal on samal ajal tõusnud 9 protsendilt 19 protsendile. „Me ei tee neid asju selle pärast, et Euroopa Liit ja määrus nõuab. Eesti on ka enne määruse jõustumist aktiivselt tegelenud rändetakistusteeemaldamise, pärandniitude taastamise, märgalade tervendamise, liigikaitseliste tegevuste jne. Pigem annab määrus selgemad raamid ja tähtajad, mida kõik liikmesriigid peavad hakkama täitma. Võrreldes teistega võiks meil olla parem seis ja stardiplatvorm, kuidsee ei tähenda, et midagi ei oleks vaja teha,“ lisas Kark.
Järgmise sammuna ootab Kliimaministeerium taastamiskavale kirjalikku tagasisidet, millele oodatakse vastuseid 12. oktoobri õhtuni. Kava koostajad analüüsivad tagasisidet, täiendavad selle põhjal kava ja avalikustavad tabeli, kuidas tagasisidega arvestati. Samal ajal tehakse kava mõjude ja kaasneva kasuanalüüs. Vabariigi Valitsus arutab kava detsembris, seejärel esitatakse kava eelnõu Euroopa Komisjonile.
Kava tööversioon ja seminari materjalid on üleval Kliimaministeeriumikodulehel.
Allikas: Kliimaministeeriumi 29.09.2026 pressiteade
