Balti Tõuaretajate Foorumi osalejad. Foto: J. Nemvalts

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) avas täna kahepäevase Balti Tõuaretajate Foorumi, mis toob esimest korda sellises laiapõhjalises koosseisus kokku kolme riigi tõuaretusühistud, teaduse ja riigi esindajad. ETKÜ juhatuse esimehe Tanel-Taavi Bulitkosõnul on eesmärk anda Balti riikide tõuaretuskoostööle uus hoog.

Otepääl toimuval foorumil võetakse luubi alla Eesti, Läti ja Leedu veisekasvatus- ja tõuaretussektori edusammud, kitsaskohad ja riiklikud toetusmeetmed. ETKÜ juhatuse esimehe Tanel-Taavi Bulitko sõnul on kohtumine märgiline just osalejate ringi poolest: ühelaua taga on Balti riikide tõuaretusühistud, seemendusjaamad ja jõudluskontrolli organisatsioonid, Eesti Maaülikool ning Eesti ja Läti põllumajandusministeeriumide esindajad.

Protsessi kontrollimine hõlmab andmekvaliteedi süsteemi jälgimist ja aruannete õigeaegset laekumist. Slaidil olevad arvud näitavad kontrolli all olevate lehmade ja karjade jaotust. Meeskond, selle aasta augusti andmetest näeme piirkondlikke erinevusi. Siinon toodud piirkonnad ja riigi keskmine näitaja. Leedu piimafarmide andmete struktuur on erinev: mõnes piirkonnas on palju väiksemaid farme, teistes aga vähem, kuid suuremaid piimafarme. Näitan seda teile kaardil. Siin on vastav olukord. Kontrolli all olevatelehmade ja karjade arv oli tänavu augustis piirkonniti erinev. Sinine värv tähistab karju ja oranž lehmi – näete, et arvud on piirkonniti erinevad. Piimaveiste andmete esitamisel kasutatakse erinevaid meetodeid: meetodi A puhul teostavad andmete registreerimistja esmast arvestust meie spetsialistid või vastava koolituse ja eksami läbinud farmerid; meetodi B puhul teeb aga kogu töö ära farmer ise.

ETKÜ aretusosakonna juhi Triin Tintse sõnul on aeg tihedamaks koostööks küps ka seetõttu, et ETKÜ kunstliku seemenduse jaam on jäänud piirkonnas ainukeseks aktiivselt tegutsevaks aretusmaterjali tootjaks. Lisaks oleks võimalik naaberriikidel koopereeruda tõuloomadegeenitestide tegemisel. Foorumi üks eesmärke ongi leida valdkonnad, kus kolmel väikesel loomakasvatusriigil oleks mõistlik tegutseda koos.

„Oleme seda meelt, et Balti riigid ei pea paralleelselt arendama välja kõiki samu lahendusi. Mõistlikum on kaardistada, milline võimekus on igas riigis juba olemas, milles ollakse tugevad ning kuidas saaks ühe riigi teadmisi, tehnoloogiat või taristut kasutadalaiemalt,“ selgitas Tintse.

Eesti üheks tugevuseks on ETKÜ Keava seemendusjaam, kus on viimastel aastatel jõuliselt arendatud kohaliku aretusmaterjali tootmist. Möödunud aasta lõpus toodeti seal esimest korda Eestis kohalikelt aretuspullidelt suguselekteeritud spermat. Tintse sõnul loobEestis saavutatud tase uusi võimalusi ka Balti koostööks: kõike ei pea igas riigis eraldi välja arendama, kui vajalikud teadmised ja tehnoloogia on naabritel juba olemas. Samamoodi on Lätil ja Leedul tugevusi, mida saab ühiselt paremini kasutada.

Balti Tõuaretajate Foorum toimub 1.–2. oktoobril 2026 Otepääl Sokka puhke- ja vabaajakeskuses.

Allikas: Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu 01. oktoober 2026 pressiteade