- Kahe värske uuringu tulemused näitavad, et Nutri-Score’i toidumärgistuse kasutuselevõtt Eestis aitaks tarbijatel teha teadlikumaid toiduvalikuid ning looks Eestitoidutootjatele välismaiste konkurentidega võrdsemad võimalused.
- Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse analüüs kinnitab, et märgistus toetab Eesti riiklike toidusoovituste järgimist.
- Tartu Ülikooli uuringu esmaste tulemuste kohaselt võib Nutri-Score’i vabatahtliku kasutamise võimaldamine parandada ka kohalike tootjate konkurentsipositsiooni.
Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse (LABRIS) tellimusel valminud analüüsis hinnati 242 erinevat toitu ja toodet, et selgitada välja, kas rahvusvaheliselt kasutatav Nutri-Score sobib Eesti toidulauale. Uuring näitas, et sagedasemaks tarbimiseks soovitatavadtoidud said valdavalt parema ning harvemaks tarbimiseks soovitatavad tooted madalama Nutri-Score’i hinnangu.
Näiteks said kõik vaadeldud töötlemata ja külmutatud köögi- ja puuviljad ning töötlemata kala ja linnuliha kõrgeima ehk A-hinnangu. Teraviljatoodetest sai 82% A- või B-hinnangu. Seevastu kõik uuritudtöödeldud lihatooted, maiustused, magusad pagaritooted ja karastusjoogid said C-, D- või E-hinnangu.
„Tahtsime teada, kas Nutri-Score aitab inimesel Eesti kaupluses teha valikuid, mis on kooskõlas meie toidusoovitustega. Kuigi riiklikud toidusoovitused võtavad lisaks toitainelisele koostisele arvesseka näiteks portsjoni suuruse ja toidu keskkonnamõju, saab tulemustest järeldada, et üldiselt on märgistus soovitustega kooskõlas,“ ütles uuringu autor Mirel Mesila. „Näiteks köögiviljad, puuviljad ja paljud teraviljatooted said paremad hinnangud, samas kui suure suhkrute-, soola- ja küllastunud rasvhapete sisaldusega tooted paiknesid skaala ebasoodsamas osas. See annab alust pidada Nutri-Score'i Eestitarbijale sobivaks täiendavaks abivahendiks.”
Nutri-Score’i kasutuselevõtu majanduslikke mõjusid analüüsis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu esmaste tulemuste kohaseltannaks märgistuse vabatahtliku kasutamise võimaldamine Eesti tootjatele senisest võrdsemad konkurentsitingimused, kuna praegu võivad Eesti kauplustes olla müügil Nutri-Score’iga märgistatud importtooted, kuid Eesti tootjad ei saa sama märgist oma koduturulesuunatud toodetel kasutada.
Uuring näitas, et märgise kasutuselevõtuga kaasnevad ettevõtetele kulud, mis on seotud eelkõige tooteandmete kontrollimise, skoori arvutamise ja pakendite uuendamisega. Neid kulusid on siiski võimalikvähendada, kui märgistus võetakse kasutusele koos tavapärase pakendiuuendusega. Samuti võib Nutri-Score motiveerida tootjaid arendama tervist toetavama koostisega tooteid.
„Märgise lubamine annab Eesti tootjatele võrdsed võimalused importtoodetega, kuid see ei taga iseenesest müügiedu. Tegelik majanduslik mõju sõltub sellest, kui oluliseks peavad tarbijad ja jaeketidNutri-Score’i oma valikutes ning millised kulud kaasnevad ettevõttele märgise kasutamisega,“ ütles uuringu üks autoritest Anneli Saaroja Tartu Ülikooli Johan Skytte instituudist.
Uuringu lõpptulemusi tutvustatakse 10. novembril ministeeriumite ühishoones toimuval seminaril. Samuti saab siis lähemalt tutvuda LABRIS-e uuringu tulemustega.
Nutri-Score on toidupakendi esiküljel kasutatav viieastmeline skaala A-st E-ni, mis aitab tarbijal kiiresti võrrelda sarnaste toodete toitainelist koostist. Märgise eesmärk on muuta toitumisalaneteave arusaadavamaks ning toetada teadlikumaid toiduvalikuid.
Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 15. oktoober 2026 pressiteade
