Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuvastas ühe Viljandimaa seemnekartuli tootja juures kartuli-ringmädaniku haiguskolde. Nakatunud kartulit on üle 40 hektaril.Tegemist on karantiinse ehk ohtliku taimekahjustajaga, mille leviku tõkestamiseks tuleb rakendada kohustuslikke tõrjemeetmeid. 

PTA teadmusteenuste osakonna ekspert Mart Kinkar sõnas, et haigusest lahti saamiseks ei tohi saastunud põllul vähemalt järgneva kolme aasta jooksul kasvatadakartulit ega taimi, mida ringmädanikku põhjustav bakter võib nakatada. Samuti on vajalik põhjalikult desinfitseerida kõik hoidlad, põllutööriistad ja muud vahendid, mis on võinud kokku puutuda saastunud kartuliga. 

Saastunud kartul tuleb hävitada või käidelda muul lubatud moel, näiteks kasutada loomasöödaks pärast kuumtöötlust või tööstuslikult töödelda. Need tegevusedvälistavad haigustekitaja leviku. Nakatunud taimi ei saa taimekaitsevahenditega ravida. 

Avastati seemnekartuli kontrollil 

PTA kontrollib kõiki sertifitseeritavaid seemnekartulipartiisid, et nendes ei oleks ohtlike bakterhaigusi ega viirusi. „Tänavune leid näitab, et sertifitseerimisekäigus tehtavad kontrollid täidavad oma eesmärki. Ehk avastada ohtlikud taimehaigused võimalikult varakult, kõrvaldada nakatunud partiid enne turustamist ning takistada haiguste levikut seemnekartuliga uutele põldudele,“ ütles Kinkar. „Täna ei ole nakatunudkartul tootja juurest edasi liikunud ja tegutseme koostöös, et haigus edasi ei leviks,” lisas ta. 

Ohuks kartulikasvatusele  

Haigus võib oluliselt vähendada saaki ja põhjustada mugulate mädanemist. „Sellest vabanemine on keeruline ja kulukas, sest nakkus võib peituda erinevates kartulitaimeosades ilma nähtavate haigustunnusteta ning säilida pikalt kartulihoidlates,“ selgitas Kinkar. Kahjustaja levib peamiselt nakatunud seemnekartuliga, kuid võib edasi kanduda ka saastunud masinate ja töövahenditega. 

Haigus ei ohusta inimese tervist 

Haigust põhjustav bakter kahjustab kartulit. Ringmädaniku olemasolu masinatel, tööriistadel, taimedel või kartulil ei kujuta inimeste tervisele ohtu. Kartulit,mis on tunnistatud saastumiskahtlaseks, kuid haigustunnusteta, võib süüa. Kui kahtlustad oma kartulitel ringmädanikku, ära kasuta neid seemneks ning võta ühendust Põllumajandus- ja Toiduametiga. 

Eestis on 2026. aastal 25 seemnekartuli tootjat, kes kasvatavad sertifitseeritud seemnekartulit rohkem kui 370 hektaril maal. Ringmädaniku esinemine on tänaseseisuga kinnitatud kahel põllul, kokku üle 40 hektaril.  

Kartuli-ringmädaniku leide on Eestis olnud ka eelmistel aastatel. Alates 2010. aastast on haiguskollete arv Eestis märgatavalt vähenenud. Viimastel aastatelon ringmädanikku tuvastatud vaid üksikutel kordadel, viimati 2025. aastal samuti Viljandimaal.

Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti 21.10.2026 pressiteade