Taristuminister Kuldar Leis andis Riigikogus ülevaate pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest oma vastutusvaldkondades. Minister rõhutas, et Eesti konkurentsivõime ja julgeoleku tugevdamiseks tuleb järjepidevalt investeerida transpordiühendustesse,teedevõrku ja elukeskkonda.
„Taristuvaldkonnas tehtavad otsused mõjutavad Eesti elu aastakümneteks. Seetõttu peame vaatama kaugemale ühe eelarveperioodi piiridest ning tegutsema järjepidevalt ja vastutustundlikult,“ ütles Kuldar Leis Riigikogus.
Ühe olulisema strateegilise investeeringuna tõi minister esile Rail Baltica, mis ühendab Balti riigid Euroopa raudteevõrguga ning tugevdab piirkonna majandust ja julgeolekut. „Eesti jaoks on projekti valmimine riiklik prioriteet. Juba ehituse käigus toob projektEestile otsest kasu – kasvab maksutulu, luuakse töökohti ning arendatakse uusi kompetentse ja algatatakse kinnisvaraarendusi," märkis Leis.
Maanteetaristu arendamisel on keskne eesmärk parandada liiklusohutust ja toetada ettevõtluse konkurentsivõimet. Sel ja järgneval kolmel aastal suunatakse teede ehitamisse, korrashoidu ja liiklusohutusse kokku ligikaudu miljard eurot.
„Käivitunud on taasiseseisvunud Eesti suurim neljarajaliste maanteede ehitusprogramm. Eesmärk on 2035. aastaks Tartu ja Pärnu suunad ehitada neljarajalisteks. See on realistlik eesmärk, kui teehoiu rahastus jätkub tänases mahus ka järgmisel kümnendil,“ lisasminister.
Praegu käib Tallinna–Pärnu maanteel neljarajaliste lõikude ehitus kokku 45 kilomeetril ning Tallinn–Tartu suunal valmistutakse järgmiste lõikude ehitamiseks, eesmärgiga lähiajal jõuda kokku 20km ehituseni. Lisaks põhimaanteede arendamisele on järgmise neljaaasta jooksul kavas rekonstrueerida üle 180 kilomeetri maanteid, viia 460 kilomeetrit kruusateid tolmuvaba katte alla ja ümber ehitada enam kui 100 liiklusohtlikku kohta.
Lisaks transpordiühendustele käsitles Leis oma ettekandes elamumajanduse arenguid. Aastatel 2027–2028 toetab riik kortermajade renoveerimist 160 miljoni euroga, mille abil saab korda teha ligikaudu 500 kortermaja. Samuti valmistatakse koostöös Euroopa Investeerimispangagaette uut üürielamute arendus- ja finantseerimisprogrammi, et luua üle Eesti juurde 1000 uut üürikodu.
Sel aastal jõustus ka jäätmereform, mille eesmärk on suunata rohkem olmejäätmeid ringlusse. Selleks muutub jäätmete liigiti kogumine inimestele lihtsamaks, uued hanked suurendavad konkurentsi jäätmeturul ning paraneb jäätmeandmete kvaliteet. Jäätmete kogumiseja ümbertöötlemise võimekuse parandamiseks suunas riik EL vahenditest tööstusele 14 miljonit eurot ringlussevõtutehaste rajamiseks ja 26 miljonit eurot kohalike omavalitsuste jäätmekogumistaristu arendamiseks.
Merenduses rõhutas Leis valdkonna tähtsust Eesti konkurentsivõimele ja julgeolekule. „Kui Eesti tahab olla konkurentsivõimeline ja kaitstud, peab ka merendus – see tähendab laevaliinid, sadamad, meretööstus ning meresõiduohutus – olema hästi tagatud ja korraldatud,“ütles minister. Lisaks uue laevanduspaketi elluviimisele plaanib riik luua vajalikud toetusmeetmed, et hoida alles tuhandeid töökohti ja ühendused, eriti Soome ja Rootsi suunal. Meretööstuse ja majanduse kasvuks käivitati laevade ümberehituse meede, milleeesmärk on teha Eestist piirkondlik laevade ümberehitusekeskus.
Ettekandes käsitles Leis veel olemasolevate raudteeliinide arendamist, sealhulgas elektrifitseerimist ja sõidukiiruste tõstmist, Eesti lennuühenduste arengut ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste kättesaadavuse ja kriisikindluse parandamist. Eile peetud täispikkkõne on leitav Kliimaministeeriumi kodulehelt.
Allikas: Kliimaministeeriumi 23.10.2026 pressiteade
