Tartu Ülikooli läbiviidavas tuuleparkide tervisemõjude uuringus on tehtud müramõõtmised viiel uuringualal ning modelleeritud tuulikute heli levikut seitsmel uuringualal. Järgmisena seostatakse modelleeritud helitasemed elanike pseudonüümitud terviseandmetega,et selgitada võimalikke seoseid tuulikute heliga kokkupuute, tervisenäitajate ja häirituse vahel.

Vahearuanded tervisemõjude kohta veel hinnanguid ei anna. Seniste teadusuuringute põhjal ei ole tuulikute tavapärastel infrahelitasemetel tuvastatud põhjuslikku seost tervisekahjuga. Tuulikute kuuldava müra puhul on uuringutes täheldatud seoseid häirituseganing uuritud võimalikke seoseid unega. Neid seoseid aitab Eesti oludes täpsustada käimasolev uuring.

Kliimaministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi tellitud uuring hõlmab Ojaküla, Aseriaru–Viru-Nigula–Aseri, Sopi-Tootsi, Paldiski–Pakri, Virtsu–Esivere–Tooma, Nasva ja Saarde tuuleparkide ümbrust. 

Helimõõtmised tehti uuringualadel tuulikutest 250–2500 meetri kaugusel. Võimalusel peatati tuulikud ajutiselt, et eristada nende heli taustamürast. Sopi-Tootsi ja Saarde puhul kasutatakse Terviseameti varasemaid mõõtmisi. 

Mõõtmiste järgi võis tuulikute töötamine mõnel uuringualal 250 meetri kaugusel kuuldava ja madalsagedusliku heli taset veidi suurendada, kuid tuulikutest kaugemal mõõdetud helitaset mõjutasid kõige rohkem tuul, puude kohin, liiklus ja muud taustahelid. Mõõdetudtuulikute infraheli tase oli samas suurusjärgus maanteeliikluse või ventilatsiooni tekitatava infraheliga. Kõige madalamatel infraheli sagedustel ehk 0,1–2,5 hertsi juures ei vähenenud helitase tuulikute seiskamisel. See näitab, et selles sagedusvahemikuspärines heli suuresti tuulest ja muudest keskkonna-allikatest. 

Lisaks arvutati tuulikute heli levik kõigil seitsmel uuringualal, keskendudes öötundidele, mil inimesed on tõenäolisemalt kodus ja magavad. Erinevalt mõõtmistest, mis hõlmavad ka taustamüra, hinnati arvutustega üksnes tuulikute heli. Mõõtmised ja arvutusedtehti sisendina terviseandmetega võrdlemiseks, ning nad ei sobi müranormidele vastavuse kontrollimiseks. 

Järgmistes etappides analüüsitakse terviseregistrite andmeid ning küsitakse inimeste hinnanguid oma tervisele ja elukeskkonnale. Küsitlusse plaanitakse kaasata vähemalt 2250 inimest vanuses 25–85 aastat. Uuritakse võimalikke seoseid tuulikute heliga kokkupuute,haigestumise, ravimikasutuse ja inimeste kirjeldatud sümptomite vahel. Samuti hinnatakse elanike häiritust ja muret võimalike tervisemõjude pärast. 

Uuring valmib 2028. aastal. 

Uuringu vahearuanded on leitavad siit. 

Allikas: Kliimaministeeriumi teade