Täna toimub Maa- ja Ruumiameti visioonikonverents „Otsustusjulge Eestimaa“, kus otsitakse vastuseid küsimusele, kuidas teha maa ja ruumi puudutavaid otsuseid nii, et need toetaksid Eesti arengut ka aastakümnete pärast. Päeva keskmes on otsustusjulgus, teadmistekasutamine ja valikute mõju inimeste elukeskkonnale, majandusele ning riigi toimimisele.
„Ruumiotsused on pikaajalise mõjuga ning tihtilugu näeme otsuste mõju alles aastate, kui mitte aastakümnete pärast. Arutame konverentsil, kuidas teha julgeid, teadmistele tuginevaid ja tulevikku vaatavaid otsuseid ka siis, kui need ei ole lihtsad,“ ütles Maa-ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik.
Konverentsi avavad Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev. Seejärel vastavad Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko, PRIA peadirektor Margus Noormaa, PPA peadirektorEgert Belitšev, president Ülle Madise sisepoliitika nõunik Vladimir Svet ja riigiarhitekt Tõnis Arjus küsimusele, milline üks otsus muudaks Eesti paremaks.
Tervisekassa esindajad Monika Prits ja Paul Lilje räägivad, kuidas teha vähemate ressurssidega rohkem ning milliseid võimalusi pakub selleks tehisintellektil põhinev arendus. Ettevõtja Taavi Kotka keskendub oma ettekandes otsustamisele ja tehnoloogiale ningCGI Eesti juhatuse esimees Andres Birnbaum arutleb riigi rolli üle IT-teenuste korraldamisel.
Kolm otsustuslaborit keskenduvad valikutele, mille mõju ulatub planeeringutest ja maakasutusest kuni inimeste igapäevaste otsusteni.
Halb planeering võib ühiskonnale kalliks maksma minna
Ruumiloome otsused mõjutavad nii inimeste elukeskkonna kvaliteeti kui ka investeeringute tasuvust. Otsustuslaboris „Palju maksab halb planeering?“ arutavad riigiarhitekt Tõnis Arjus, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeerimise ja arhitektuuri teenistuse juhtKristi Grišakov ning Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm, millised on halbade või edasi lükatud otsuste tagajärjed. Samuti otsitakse tasakaalu eri osapoolte vajaduste vahel ja arutatakse, kuidas vältida otsuseid, mille tegelik hind selgub alles aastaid hiljem.
Kas sajandivanune maakorraldus vajab uut lähenemist?
Tänavu möödub 100 aastat Eesti maakorralduse seaduse vastuvõtmisest. See annab põhjust küsida, kas praegune maakorralduse süsteem vastab tänastele ja tulevastele vajadustele. Mis toimib hästi, kus on kitsaskohad ning milliseid muudatusi vajab Eesti, et maakorraldusoleks selgem, paindlikum ja tulevikukindlam?
Arutelus osalevad Tartu Ülikooli õigusteaduskonna külalislektor ja maakorraldusõiguse ekspert Triinu Rennu ning notar Priidu Pärna. Arutelu juhib MKM-i maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama.
Kas ruumiandmed aitavad vältida rumalaid otsuseid?
Ruumiandmed ei ole ainult spetsialistide töövahend – need mõjutavad inimese otsuseid, mida teeme uut kodu ostes, liikumist planeerides või ettevõttele investeerimiskohta valides. Otsustuslaboris tuuakse andmed igapäevaste ja strateegiliste valikute keskmesse. Valdkonna eksperdid näitavad lühiettekannetes, kuidas erinevad andmekogud ja kaardirakendused aitavad hinnata elukeskkonda, teenuste kättesaadavust ja ruumilisi võimalusi. Eraldi tähelepanu saavad ruumiandmete kasutamine liikuvuse planeerimisel ning nenderoll ettevõtete investeerimisotsuste ettevalmistamisel.
Päeva lõpetavad Maa- ja Ruumiameti innovatsiooniprojektide esitlused ja demod, mis näitavad, kuidas tehnoloogia aitab teha kiiremaid ja paremaid ruumiotsuseid ning arendada riigi teenuseid.
Maa- ja Ruumiameti visioonikonverents „Otsustusjulge Eestimaa“ toimub 12. novembril 2026 kell 10–17 värskelt avatud Loodusmaja Tarus (Vesilennuki 12, Tallinn).
Allikas: Maa- ja Ruumiamet 12.11.2026 pressiteade
