Rektor Ülle Jaakma kõnet pidamas

Reedel, 13. novembril toimunud Eesti Maaülikooli aastapäevaaktusel promoveeriti audoktoriks Helsingi Ülikooli professor Markku Tapio Kulmala ja 22 uut doktorit. Ülikooli kõrgeima autasu, teenetemedali, pälvis põllumajandus-ja keskkonnainstituudi direktor Aret Vooremäe. Lisaks tunnustati silmapaistvaid teadlasi, õppejõude ja teisi ülikooli liikmeid ning kuulutati välja aasta tegu 2026.

Tänavusel akadeemilisel aktusel tähistati ühtlasi 75 aasta möödumist Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) asutamisest. 1951. aastal loodud akadeemia kujunes tänase Eesti Maaülikooli eelkäijaks, ehkki ülikooli juured ulatuvad märksa kaugemale – 1848. aastalasutatud Tartu veterinaariakoolini.

Eesti Maaülikooli audoktoriks promoveeriti Helsingi Ülikooli professor Markku Tapio Kulmala, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud atmosfääri- ja kliimateadlane. Tema teadustöö keskendub atmosfääris tekkivatele väikestele osakestele ehk aerosoolidele ning nendemõjule õhukvaliteedile ja kliimale. Kulmala kuulub maailma enim viidatud geoteadlaste hulka ning on andnud olulise panuse atmosfääri ja ökosüsteemide vastastikmõjude uurimisse. Audoktoril on tihe koostöö Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudiga. 

Traditsiooniliselt pidas värskelt promoveeritud audoktor aktusel ka akadeemilise loengu. Professor Kulmala loeng kandis pealkirja „For the Only Planet We Have“ („Meie ainsa planeedi heaks“).

Aktusel promoveeriti ka 22 uut doktorit, kelle doktoritöö kaitsmine jäi lõppevasse aastaringi.

Eesti Maaülikooli kõrgeima autasu, teenetemedali, pälvis põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Aret Vooremäe. Teenetemedaliga tunnustab ülikool silmapaistvaid teeneid ülikooli ja selle tegevusvaldkondade arendamisel.

Tunnustati teaduse populariseerijaid ja rakendusteaduse edendajaid

Teaduse populariseerimise auhinna esimese preemia pälvisid Heiki Lill, Janar Kalder, Janek Lumi, Marten Madissoo, Indrek Virro ja Ederi Ojasoo tegevuste sarja „Inseneeria linnalaagrid“ eest. Linnalaagrid tutvustavad inseneeriavaldkonda ning aitavad äratadanoortes huvi tehnika ja inseneriteaduste vastu.

Teise preemia sai kaasprofessor Kadrin Meremäe gümnaasiumiõpilastele suunatud veebikursuse „Toiduohutuse alused: kuidas vähendada toidu raiskamist?“ eest. Kursus aitab noortel mõista toiduohutuse põhimõtteid ning pöörab tähelepanu toidu raiskamise vähendamisele.

Kolmanda preemia pälvis inseneeria kommunikatsioonijuht Liis Saar kaardimängu „Hakka inseneriks!“ eest, mis tutvustab inseneeriavaldkonda mängulisel viisil.

Rakendusteaduse auhinna pälvisid Kristjan Ait, Heino Õunap, Kristiina Palm-Hellenurm, Floortje Vodde ja Argo Orumaa projekti „Talvise sanitaarraie ja püünispuude kasutamise otstarbekus kuuse-kooreüraski kahjustuste ohjamisel ning hariliku kuuse koore all talvituvateüraskite seisund“ eest. Uurimistöö keskendus kuuse-kooreüraski kahjustuste ohjamise võimalustele ning talviste tõrjemeetmete otstarbekusele.

Parima innovaatilise idee auhinna said Roxane Le Coat ja Felipe Corrêa algatuse „Roosa Poni Klubi – Hyraco & EMÜ hobusekliinik“ (The Pink Pony Club – Hyraco and EMÜ Equine Clinic) eest.

„Rohesammu“ auhind läks rahvusvahelisele kestlikkuse programmile

Neljandat aastat välja antud „Rohesammu“ auhinna pälvisid Anastassia Safonova ja Diana Rimm rahvusvahelise Erasmus+ põimitud intensiivprogrammi BIP Staff Week „Sustainability in Action“ eest.

Auhinnaga tunnustab Eesti Maaülikool algatusi ja tegevusi, mis edendavad kestlikku mõtteviisi ning aitavad kaasa keskkonnahoidlike põhimõtete rakendamisele ülikoolis.

Aasta õppejõuks valiti Aive Liibusk

Eesti Maaülikooli aasta õppejõu tunnustuse pälvis geodeesia professor Aive Liibusk. Aasta täienduskoolitajaks valiti produktiivloomade meditsiini vanemlektor Julia Jeremejeva.

Mõlema tunnustusega tõstab ülikool esile õppejõude ja koolitajaid, kes annavad olulise panuse teadmiste edasiandmisse ning õppijate arengu toetamisse.

Tänati pikaajalisi töötajaid ja emeriitprofessorit

Akadeemilisel aktusel avaldati tänu ka ülikooli töötajatele, kellel on täitunud 50 tööaastat Eesti Maaülikoolis. Tunnustuse pälvisid Aino Nõmmeots, Andres Kiviste, Asta-Virve Libek, Eugen Kokin, Heidi Kõss, Hille Raid, Katri Ling, Külli Kangur, Reet Laugaste,Siim Maasikamäe, Sirje Ruus, Sirje Värv, Tarmo Timm ja Toivo Univer.

Samuti tänati taimetervise professorit Marika Mändi, kes on alates 1. jaanuarist 2027 Eesti Maaülikooli emeriitprofessor.

Aasta teoks valiti vilistlaste kokkutulek

Eesti Maaülikooli aasta teoks 2026 valiti 18. septembril toimunud vilistlaste kokkutulek, mis tõi kokku ülikooli eri põlvkondade vilistlased.

Lisaks andis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine Kerli Ats aktusel rektor Ülle Jaakmale üle põllumajandus- kaubanduskoja aumärgi „EestiMAA Heaks“ ehk Carl Robert Jakobsoni märgi silmapaistva panuse eest põllumajandusteaduse ja kõrghariduse arendamisse.Aumärk anti aktusel üle seetõttu, et rektor ei saanud osaleda 6. novembril koja 30. aastapäeva pidulikul tähistamisel.

Akadeemilisel aktusel esinesid laulja Eleryn Tiit ja meeskoor Gaudeamus dirigent Lauri Breede juhatusel.

Allikas: Eesti Maaülikooli 13. november 2026 pressiteade