
Erinevad veeseened.
Fotol on erinevad veeseente liigid: Dendrospora spp., Anguillospora sp.,
Flagellospora sp., Neonectria lugdunensis ja Articulospora tetracladia.
Foto autor: Isabel Fernandes
Eesti Maaülikooli teadur Kristel Panksep juhtis rahvusvahelist koostööd, mille tulemusel valmis FunAqua andmestik veeseente uurimiseks. FunAqua koondab veekogude seente DNA-andmeid 87 riigist kõigilt mandritelt.
Veekogude seened lagundavad taimset materjali, võivad mõjutada vetikaõitsenguid ning on osa veekogude toiduahelast. Ometi teatakse nende mitmekesisusest ja levikust veel vähe. FunAqua sisaldab andmeid 1076 setteproovist ja 1299 filtreeritud veeproovist, miskoguti 1452 paigast aastatel 2018–2024.
FunAqua mõtte algatasid Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli teadur Kristel Panksep ja Tartu Ülikooli professor Leho Tedersoo. Andmestiku loomisel oli keskne roll ka Tartu Ülikooli doktorant Victoria Prinsil, kelle teadustööd juhendab kaPanksep. Ühiste proovivõtujuhiste ja ühtlustatud analüüsi abil saavad teadlased nüüd võrrelda eri piirkondade ja veekogude seenekooslusi ning uurida, millised keskkonnatingimused nende mitmekesisust kujundavad.
FunAqua andmetes eristati üle 50 000 seente DNA-järjestuste rühma. Need ei võrdu tingimata bioloogiliste liikidega, kuid täiendavad praegusi teadmisi veeseentest. „FunAqua väärtus ei seisne üksnes proovide arvus, vaid selles, et 87 riigist pärit proovid jaandmed koondati võrreldavaks tervikuks,“ ütles projekti juht ja koordinaator, Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli teadur Kristel Panksep.
Eesti Maaülikoolis võeti vastu, registreeriti ja säilitati kõik maailma eri paigust saabunud proovid ning koondati nendega seotud andmed. Samuti tehti siin 558 filtreerimata veeproovi keemilised analüüsid.
Andmestik on teadlastele vabalt kasutatav ning täieneb aja jooksul. FunAqua andmetabelid asuvad Zenodo andmehoidlas ja DNA lähteandmed Euroopa nukleotiidiarhiivis. Peagi jõuavad määrangud ka PlutoFi platvormile ning DNA-põhised elurikkuse vaatlusandmed GBIFi.
Andmestikku kirjeldab ajakirjas Scientific Data ilmunud artikkel. Artikli esimene autor on Victoria Prins ja viimane autor Kristel Panksep. Kokku panustasid artiklisse 240 autorit, kellest 22 on seotud Eesti Maaülikooliga.
Allikas: Eesti Maaülikooli 20.11.2026 pressiteade