|
aiaprahi põletamisest
Teema Lisatud |
dramaturg: 2016-04-15 08:58:34 Mida arvate okste ja lehtede põletamiset aias? Kas olete kursis, et see on äärmiselt kahjulik tegevus, mis mürgitab inimest ja saastab keskkonda? Ma ise ka vanasti põletasin aiaprahti, aga nüüd ei tee seda juba mitmendat aastat. Mida teie asjast arvate? | Vapsik12: 2016-04-16 09:52:58 Kuhu te siis oma oksteprahi panete, kui enam ei põleta aiaprahti ja just eriti oksi? Kui ühel päeval kästakse hingamine ära lõpetada, kas siis täidate kohe seda käsku? Eluaeg on aiaprahti põletatud ja tehakse seda ka edaspidi. Keskkonnale on palju suurem kahju ja mürgitamine lennukitelt, autodelt, suurte tööstuste korstnatest tulev suits. Arvan asjast seda, et kui aiaprahi põletamisega ei tekita tuleohtlikku olukorda, siis tuleb ikka kübe aiapuude oksi ära põletada. Jämedad oksad ahjus, peenemad lõkkes. Plastmasstooted ja klaasi saab suurema koguse tekkimisel ju jäätmejaamadesse ära viia. Kompostihunnikusse läheb kõik lagunev kraam ja sinna võib sisse osta karbitäie huumuse-vihmausse, kes prahi ringi töötlevad väärtuslikuks aiamullaks, mille siis uuesti taaskasutusse saab võtta. Puulehed võib ka kompostihunnikusse panna, mõni paneb kilekottidesse ja kui lehed on seal lagunenud, siis uuesti põõsastealusesse mulda kaevab. Mina panen kihiti muu prahiga kompostihunnikusse, pistan sisse karbitäie huumuseusse, suvel kastan kuivaperioodil hunnikut ja ootan huumuseusside töövilja. | dramaturg: 2016-04-16 11:01:04 Jah, eluaeg on prahti põletatud, sest inimesed ei teadnud, kui kahjulik see on. Kõige rohkem mürgitab keskkonda just toore kraami põletamine. Siin on väike link selle teema kohta: http://www.pikk.ee/varia/uudised/2013/toore-taimematerjali-poletamine-on-tervisele-vaga-ohtlik#.VxHwOzE4iPx
| AnNeljas: 2016-04-17 06:23:37 Link on ju toore taimmaterjali
põletamisest. Küsida, mida arvatakse
okste ja lehtede põletamisest, väita
selle äärmist kahjulikkust ja siis
viidata umbrohu ja rohelise, põledes
tossava kraami jutule on eri teemad.
Okste põletamine, eriti haiguste ja
parasiitide puhul, on teine teema. Mida
kiiremini ja ohutusnõudeid järgides
põletada, seda vähem laiali veab.
Teadma peab, kuidas sorteerida, kuhu
sorteerida, kuidas käidelda. Mis ajal
koristada. Nakkusega sibulad olen ise ka
lõkkesse visanud, keskele sütesse
lükanud. Peotäis. Mis olnuks õigem?
Keskkonnajaama ohtlikesse jäätmetesse?
Keemilise töötlemise järel olmeprahti?
Ämbritäite puhul oleksin küll lõkke
asemel muu võimaluse uurinud, kompostida
ka kõike ei saa, kui haigustekitajad
seal edasi püsiks.
Puitjäätmete põletamises probleemi ei
näe, kui just vesivõsulõket
muruniidulisandiga ei ürita, mis vist ei
läheks põlemagi. | dramaturg: 2016-04-17 09:34:23 See kõik, mida aias põletatakse, ongi ju toores või niiske kraam! Oksad, mida kevadel puudelt-põõsastelt lõikad, on toored. Lehed ja risu, mida riisud, on niisked. Isegi vanad vaarikaoksad, mis näiliselt on kuivad, on tegelikult niisked... Absoluutselt kõike saab kompostida! Kui õigesti kompostida, hävivad kõik haigustekitajad. | dramaturg: 2016-04-17 10:37:27 Siit kodulehelt saab väga palju kasulikku infot kompostimise kohta: XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Administraator: KASUTAJA DRAMATURG! REKLAAM FOORUMIS KUULUB KUSTUTAMISELE! | AnNeljas: 2016-04-17 11:03:24 dramaturg reklaamib näitleja
deklameeritud õpetusi, hariduselt
aianduse ega bioloogiainimesed pole
kumbki. See kõikide haigustekitajate
hävimise ja absoluutsuse osa polnud
praegu veel lavaküps. | Neeme: 2016-04-17 11:10:16 ausalt öeldes olen alati imestanud mis sunnib
inimesi seda niisket okka, oksa, lehe, samblasegust
pusa lõkkesse suruma kust siis alati kollast
läbipaistmatut tossu tulema hakkab. Pealegi see ei
põle ära ja siis peab seal juures sudima. Seda võiks
tõesti mingi jämedama komposti saamiseks
kasutada või aia ebatasasuste tõstmiseks maha
matta kus ta siis huumuseks muutub | dramaturg: 2016-04-17 11:38:25 Tubli, Neeme! Just sellepärast ma hakkasingi antud teemat uurima, et ilusatel kevadpäevadel pole meie väikelinnas võimalik õue minna, kuna kõik üleaedsed põletavad aiaprahti ja kohutav toss hõljub õhus... Näiteks Tartus on juba igasuguse aiaprahi põletamine keelatud, et kaitsta inimest ja keskkonda. See mõtteviis on praegu veel uudne, aga küll ta tasapisi levima hakkab... | AnNeljas: 2016-04-17 15:31:02 Juba üle 10 aasta keelatud. Juba 2002 a.
on linnaõhu uuringu graafikud. Kui Tartu
näitest haarata. Julged teisi
kritiseerida, julge oma väikelinn välja
öelda, vaata, kas on regulatsioon olemas
ja kui pole, siis kehtestage. Teiste
omavalitsauste eeskujul.
Tuleohutuse seadus on ka olemas. Linke
(kui kopeerides ilmub tühikuid või
muutuvad tühikud aadresreal sümboliteks,
peab nood ise välja kustutama):
https://www.tartu.ee/data/lyhiylevaade20
02.pdf
https://www.tartu.ee/data/Tuleohutus.pdf
http://www.tartu.ee/index.php?
page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url
=/teated.nsf/web/viited/FEDC549CFDD1DF94
C2257CBD00268B9D
https://www.riigiteataja.ee/akt/13314859 | isalovi: 2016-04-17 16:50:10 Põletamiseks sobib puhas materjal. Kevadine päike ja tuul kuivatab õige ruttu oksad põletamisküpseks. Jämedad oksad sobivad kuivatamiseks ja hiljem kütmiseks...olgu või välikaminas.
HULLEM on olukord siis kui mõni vastutustundetu naaber armastab põletada koduaias igasugust olmeprahti (plasti, tetrapakendeid jms.), tehes seda veel enda arvates väga "keskkonda säästes" väikesel tulel vaikselt ja siis hõljub mürgine suits tunde soojal suveõhtul üle aiandusühistu.
Samas puhta puidu põlemisel tekkiv suits on isegi meeldiv, nostalgiat tekitav... | dramaturg: 2016-04-18 04:55:29 Kallid inimesed! Teemat algatades ei soovinud ma kedagi kritiseerida või oma õigust taga nõuda. Sorry, kui see kellelegi niimoodi tundus! Minu soov on ainult, et meie ja meie lapsed saaksid hingata puhast ja tervislikku õhku, ja seda ka aastatekümnete pärast... Aiandusprahi põletamisel tekib rida ülimürgiseid ja looduses püsivaid aineid, ühed neist on dioksiinid. Pane google´i otsingusse: MIS ON DIOKSIIN?... Ma siiralt loodan, et pärast seda hakkad oksa-ja lehehunniku süütamise asemel otsima keskkonnasõbralikumaid võimalusi... | Peeter: 2016-04-18 08:45:21 Ülimürgised ja looduses püsivad
dioksiinid saavad tekkida kloororgaanika
põletamisel. Aianduspraht
kloororgaanikat ei sisalda. Punkt. | ViinaMuri: 2016-04-18 12:00:56 Ma ei tea, kuidas tekivad puulehed
jäätmena. Viimati kasutasin
murutraktorit, millega suunasin lehed
heki alla multshiks, samasse läksid ka
peenemad oksad, kõik saab mullaks.
Lihtne, kiire, hea lahendus. Minul tekib
oksi palju, aga ruumi on kah: viin
enamuse võsa serva virna, ajapikku
komposteerub ja on elukohaks hulgale
olestele. Võib tööriistarendist tuua
oksapurustaja, saagiks on materjal, mida
multshiks kasutada. Põletamiseks kõlbab
kuiv kraam, natuke kannatlikkust ja
kevadtuul valmistab ette. Kuid parem on
lasta loodusel teema lahendada. | Vapsik12: 2016-04-18 13:32:37 Puulehed saab ka muruniitjaga edukalt peeneks hakseldada. | Aspen: 2016-04-21 17:37:45 Peeter loe läbi võj lase tõlkida
http://www.ping.be/chlorophiles/en/en_
di_src.html. Saad teada, et dioksiinid
tekivad ka puidu põlemisel, eriti
madalal temperatuuril. Tuhandeid
aastaid on puitu põletatud, nii kuiva,
kui toorest. Põletatakse edaspidigi.
Häda aga selles, et foon on muutunud.
Tean, et aiaprahi ja okste põletamine
pole keskkonna- ja ininsõbralik. Aga
põletan ikkagi. Jälgin, et lõke oleks
15 m hoonetest eemal, tuul tasane ja
just naabri aia poole. Kõik teevad
nii, ega mina ainukesena. Kui kohalik
omavalitsus kehtestaks mingid
kuupäevad, mil jämedad oksad viiakse
tasuta ära, siis vast nii ei teeks.
Veidi tsiviliseeritumates riikides
selline kord olemas. Eestis mitte -
seadust pole. | dramaturg: 2016-04-22 17:02:37 Jah, dioksiinid tekivad igasugusel põlemisel, seetõttu peaksime neid nii palju, kui võimalik, vähendama. Veel Peetrile: kahjuks on taimedes siiski alati ka klooriioone, need tulevad sinna mullast. Seega tekivad dioksiinid ka kõikvõimaliku aiandusprahi põlemisel, ja mida rohkem on selles niiskust, seda mürgisem õhk tekib. Ma ei ole seda ise välja mõtelnud, see on teaduslikult tõestatud fakt! Millegipärast Eestis sellistest asjadest ei hoolita... või pigem ei olda asjaga kursis. | AnNeljas: 2016-05-14 07:36:58 On vale keskkonnateadlikkusena
reklaamida, et kompostida võib kõike,
lausa sõnasõnalt absoluutselt kõike.
Ühe kahjuliku asemele pakkuda
inimestele kodumajapidamiste
tingimustesse teist ohtlikku.
Väide on nüüd Aiandusfoorumis ja juba
ka meediasse paisatud.
http://maaelu.postimees.ee/3690849/aia
prahi-poletamine-on-kahjulik-jaanuk-
aleviljelusest
Jäätmete liigitus ja aiakahjurite
hävimistingimused ei taandu mõnele
hüüdlausele ja absoluutidele. Lõigata
viljapuust vähikoldega suur oks või
mingi kookonite koloonia kesk näritud
lehti ja komposti?? | sinirebane: 2016-05-14 15:58:01 Tänapäeva inimesele võib ikka ükskõik mida ette
laulda ja ilma kriitikameeleta võtab see siis kõik
tõepähe. Kirjasõnal oli suur jõud, aga interneti
kirjutiste hulgast inimesed enam tõde ära ei
tunne. Olmeprahi põletamise hirmus ei lubata
varsti enam tikust tuld ka tõmmata. Loodus ise
süütab aegajalt tule ja teha pole midagi. Põleb,
mis süttinud on. Selle juures on mõne oksa
põletamine koduaias köömes... | Vapsik12: 2016-05-16 08:17:31 AnNeljas, tutvusin sinu lingi all avaneva artikliga ja minu arvates on tegu Postimehe maaelu artikliga, mitte aiandus.ee kirjutatud artikliga. Mina olen aru saanud, et aiandus.ee toob ära lihtsalt igasuguseid artikleid meedias ilmununa, et meiesugused, kes siin lehel käivad saaksid kiiruga ülevaate huvitavast ja vajalikust. AnNeljas, sul on aga kindlasti võimalus mitte siin end varjunime(kasutajanime) taha peites, vaid täitsa avalikult, teed nn õigete teadmiste juurde näidata ja paluda enda keskkonnatemaatilisi artikleid üles lasta panna oma tegeliku nime all arvamusartikliga. Küllap saad seda teha Postimehes ja ehk ka siinsel kodulehel. Postimehes ilmunud artikli(sinu poolt lingiga viidatud) autor on kirjanik ja hobiaednik Tiia Sell, kes lihtsalt oma arvamuse on Postimehes välja öelnud. Minu isiklik arvamus aga on, et ühel keskmiselt haritud eestlasel on ikka talupojamõistust jätkunud igasuguste seaduste kiuste, et oma maalapp puhtana ja aianurk isegi kompostihunnikuteta hoida. Noh, pisut kummaline on ju, et väikeaiapidajat ja majaomanikku keskkonnasaastamises süüdistada, kui vaadata mis saast eraldub tööstuskorstnatest, lennukitest, autodest, väetistest ja millist keemiat topitakse meie igapäevase toidu sisse. Kus need keskkonnateadlikud, tarbijakaitsed ja tervishoiuametid siis on??? Ehk peaks oma keskkonnaalaseid teadmisi rakendama pisut teisel suunal-suuremad saastajad ja kahjustajad enne keskkonnasäästjateks ja inimese tervise eest hoolivateks kujundama? | ViinaMuri: 2016-05-16 11:17:56 Jutt läheb imelikuks ja teadmistega on siin vähe pistmist.
Kõik on ühte patta kokku pandud ja absurd ongi käes. Heina
ja okste kompostihunnikusse panemises pole midagi halba.
Looduses toimub see pidevalt - on toimunud juba elava
looduse algusest peale. Palju mul neid ohtlikke kookoneid
või vähihaigeid saaks olla? Pehmelt üteldes: üldse mitte.
Kiputakse leidma mingi halvim variant ja see üldistatakse
tavaliseks. Nii saab väga edukalt dioksiine ja kookoneid
toota. Võibolla on kaasajal keskmine siia sattunu tõepoolest
tegeliku keskhariduseta tibi? Ta ei jaga loodusteadustest
mitte mõhkugi ja parim on kindlasti saadaval ainult poes -
see kõige kallim ja kirevamas pakendis? | AnNeljas: 2016-05-16 23:32:36 Vapsik12, kui kommis on avalikult
nähtava päritoluga link, jääb
arusaamatuks, miks sellele pikalt
vastata, kuskohast ikka link pärit on
ja mida sisaldab. Saan aru, et ju siis
polnud aru saada, et ma tõesti ise
teadsin, mida mille pärast viitan ja
mis seal on, ja et seda ka niigi kõik
näevad.
Aga see on halb üllatus, et
kasutajanimed on siin varjumiseks ja
peitmiseks. Õiget asja teada saades
või selgemaks vaieldes poleks vahet,
mis nime või kasutajanime alt see
tuleks.
Mõtlesin tõsiselt ja halastamatult
ausalt teema üle, et kas ka edaspidi
toorest teadlikult põletan. Mulle
äratuntavate haigustunnustega
taimeosad ja kõik rooside lehed panen
tulle rohelistena ka siis, kui see
peaks seadusega keelatama. Selleks
ajaks nime ja nägu varjamata. Valides
selleks tuule suunda ja tugevust,
tulematerjali kuumuse ülessaamiseks. | Vapsik12: 2016-05-18 10:47:48 Viinamuri, kirjutan lihtsalt sõbralikult südamelt ära. Ega need nn tänapäeva tibid polegi nii väga hull inimtüüp, need tibid peavad lihtsalt selle tibiaja läbi tegema elukooli mõttes. Ja eks neist praegustest tibidest saavad elukooli läbimisel ka mingil määral pereemadena inimesed, kes kunagi oma maja ja aeda peavad. Ja jumal teab, kuidas meie lastelaste ning nende laste nutipõlvkonnad aeda harima hakkavad. Süüa tahab aga iga põlvkond raudselt. Võib olla tuleb toit edaspidi kõik laboritest, võib olla printeritest...Võib olla jõuab praegu nii ulmelisena tunduv ka meie eluajal kätte ja me peame ise nüüdsetelt tibidelt ja nende lastelt aiapidamsialast nõu küsima...Tehnika ja tehnoloogiad arenevad nii kiiresti, noored õpivad kiiresti, ei ole teada, kas ka meie igivanadena suudame veel seda tehnikat ja uuendusi enda jaoks mõistetavaks mõelda ja kasutada..Aga võib olla meie silmad uue tehnoloogia järgi kasvatatud toitu enam ei näe...Ja võib olla tulevased inimrobotipõlvkonnad toitu üldse füüsilises mõttes ei vajagi...
Mul oli nooruses (eelmisel sajandil) üle-eelmise sajandi vanaisa, kes majandas oma suurt talumajapidamist „ärimehena“ väga edukalt, heal järjel olles ehitas majad endale, lastele ja lastelastele. Tal oli külakooli 7 klassi haridust, mis ei sisaldanud endas ettevõtluse juhtimisalaseid, põllumajandusalaseid, insenerihariduse alaseid teadmisi. Hakkama sai vanaisa ärimehelikult ideaalselt ja kui ma siis ükskord vanaisalt küsisin, et mida ta küll sööb, et nii tark on, siis vanaisa vaatas mind tõsise näoga ja ütles siis, et teda aitasid töökad käed, tasakaalukus, seitse korda mõõtmist, oma peaga mõtlemine – talupojamõistus, mis aitas iga valitsuse ja seaduse ajal. Selle tibiteema kokkuvõtteks ütleks, et eks me kõik noorena ole olnud oma vanematele põlvkondadele nn tibideks, kuid elu paneb paljud asjad ise paika – ühed saavad edukalt hakkama, teised vähem. Ja minule tunduvad ka nooremad põlvkonnad „õudusttekitavad“ oma nutistamise ja pealiskaudsuse ja muretusega, kuid...eks nad õpivad ju alles elama ja mõnes mõttes on nad meist ikka targemad ka. Aga hirmsasti muidugi tahaks kunagi uuesti maa peale vaatama tulla, mis sellest toimuvast tegelikkuses saanud on. Noh, läkski kõik ulmeliseks see minu aiandustibide jutt. :) | ViinaMuri: 2016-05-19 09:11:34 Mu jutu sisuks oli harimatus. See
harimatus, mis võetakse kaasa koolist.
See võetakse sealt kaasa, sest ei
üritatagi millestki aru saada: see pole
kooli viga, see pole õpsi viga, see on
lihtsalt individuaalne rumalus. Praegu
saab kõike väga lihtsalt teada. Noh,
peaaegu kõike, mõne teadmise saamiseks on
vaja natuke ka õppida. Kuid need teemad,
mis siin selles tagasihoidlikus jututoas
püstitatakse, on väga sageli üheainsa
hiirekliki kaugusel. Jah, enne seda
klikki tuleb suure venna gogoli
otsingureale midagi osata kirjutada. Või
sellesama foorumi otsingureale. Ja nii ei
viitsigi keegi vastata paljudele esitatud
küsimusele. Ka küsimuse kordusele mitte.
Elementaarne, näe ise kübeke vaeva. Mis
tuleviku inimesesse puutub, siis on mul
temast lihtsalt hale. Juba praegusest
harimatust on hale, mis siis veel
tuleviku harimatutest kõnelda. Minu
vanavanemad polnud niigi kaua koolis
käinud, isegi mu kadunud naabrimees
polnud. Kuid nii mõõduka tarkusega
küsimusi, mida siin ette tuleb, poleks
nemad taibanud küsida. | Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!
|
Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud,
küsi foorumist
|
|